Allikas: Äri-IT Sügis 2024
Autor: Triinu Pommer, HRMi valdkonna juht
Millist lahendust pakub HRM4Baltics?
Täitmise järjekord
Töötasu arestimise akte tuleb täita nende saabumise järjekorras. Arestimise akt, mis jõudis ettevõtte e-posti aadressile esimesena, peab saama ka esimesena täidetud. Erand on siinkohal elatisnõuded, mis tuleb täita alati enne teisi nõudeid. Praktikas tuleb ette ka olukordi, kus ühe isiku vastu on täitmiseks edastatud rohkem kui üks elatisnõue. Sellisel juhul tuleb kõiki elatisnõudeid kohelda võrdväärsetena, st kinnipeetav summa jagatakse võrdselt kõigi saajate vahel.
Töötasu kinnipidamine
Olulised numbrid, millega arestimise aktide täitmise puhul tuleb arvestada, on töötasu alammäär (2024. aastal 820 eurot) ja elatusmiinimum (2024. aastal 338,23 eurot). Enamik väljastatud arestimise akte arvutatakse teatud kombinatsioonis nende numbrite alusel.
Siinkohal on oluline meeles pidada, et sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka riiklikke makse, kohustuslikku kogumispensioni ega ravi- ja töötuskindlustuse makseid. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et arestimised tehakse alati töötaja netotasult.
Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. § 132 lg 3 järgi jäetakse töötajale lisaks töötasu alammäärale kätte veel ka üks kolmandik mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast.
See tähendab, et kui tegemist on klassikalise arestimise aktiga, millele ei ole rakendatud ühtegi täiendavat meedet ja mis ei ole elatisnõue, tuleb töötaja sissetulekust arestida palga alammäära ületavast osast 2/3.
Näide
Töötaja neto sissetulek: 1200 eurot
Arestitav summa: (1200 – 820) / 3 x 2 = 253,33
Mittearestitav osa: 1200 – 253,33 = 946,67
Pikaajaline võlgnik
Kahjuks eespool kirjeldatud kujul kohtab arestimise akte tänapäeval üsna harva.
TMSi § 132 lg 12 ütleb, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Antud paragrahvi rakendatakse enamiku arestimise aktide puhul, kuid praktikas näeme üsna sageli sellest kahte erinevat tõlgendust. Kui osa kohtutäiturite puhul on aktis selgelt öeldud, et 20% arestimist rakendatakse vaid juhul, kui töötaja töötasu jääb alla töötasu alammäära (820 eurot), siis teiste puhul on välja toodud, et 20% töötasu alammäära ja elatusmiinimumi vahest peetakse kinni igal juhul. Ka siis, kui võlgniku sissetulek on suurem kui töötasu alammäär. Toon siinkohal näiteks mõlemad variandid.
Näide
Töötaja neto sissetulek: 1200 eurot
Arestitav osa (miinimumi ületav osa): (1200 – 820) / 3 x 2 = 253,33
Arestitav osa (miinimumi ja elatusmiinimumi vahelt): 0 – sest tasu on suurem kui töötasu alammäär
Arestitav summa kokku: 253,33 + 0 = 253,33
Mittearestitav osa: 1200 – 253,33= 946,67
Täiendav 20% läheks rakendamisele antud juhul vaid siis, kui töötaja sissetulek oleks alla töötasu alammäära.
Töötaja neto sissetulek: 650 eurot
Arestitav osa (miinimumi ületav osa): 0 –sest tasu on väiksem kui töötasu alammäär
Arestitav osa (miinimumi ja elatusmiinimumi vahelt): (650 – 338,23) x 0,2 = 62,35
Arestitav summa kokku: 0 + 62,35 = 62,35
Mittearestitav osa: 650 – 62,35 = 587,65
Näide
Töötaja neto sissetulek: 1200 eurot
Arestitav osa (miinimumi ületav osa): (1200 – 820) / 3 x 2 = 253,33
Arestitav osa (miinimumi ja elatusmiinimumi vahelt): 96,35
Arestitav summa kokku: 253,33 + 96,35 = 349,68
Mittearestitav osa: 1200 – 349,68 = 850,32
Arestimise aktide vorm ja ülesehitus on igal kohtutäituril erinev: mõni kasutab samasugust kastidega varianti, kus summa 96,35 on juba kohtutäituril välja arvutatud, mõne puhul on sama sisu kirjeldatud ära tekstina. Tähelepanelikult lugedes saab aru, et tegelikkuses on sisu ja loogika neil üldjuhul sama. Kui arvutame välja allpool näites toodud töötasu alammäära ja elatusmiinimumi vahelt 20%, saame tegelikkuses kokku ikkagi sama summa: (820 – 338,23) x 0,2 = 96,35.
Ülalpeetavad
Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, suureneb mittearestitav summa 1/3 võrra töötasu alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta (2024. aastal 273,33 eurot). Siinkohal on oluline meeles pidada, et ülalpeetavate korral tuleb kinnipeetava summa arvutamisel suurendada nii töötasu alammäära osa kui ka elatusmiinimumi osa – mõlemat 1/3 võrra töötasu alammäärast iga ülalpeetava kohta.
Näide
Töötaja neto sissetulek: 1200 eurot
Mittearestitav osa ühe ülalpeetava korral: 820 / 3 x 1 = 273,33
Arestitav osa (miinimumi ületav osa): (1200 – 1093,33) / 3 x 2 = 71,11
Arestitav osa (miinimumi ja elatusmiinimumi vahelt): (1093,33 – 611,56) x 0,2 = 96,35
Arestitav summa kokku: 71,11 + 96,35 = 167,46
Mittearestitav osa: 1200 – 167,46 = 1032,54
Elatis
Üldjuhul ei ole vahet, kas töötaja võla puhul on tegemist maksmata trahvi, laenu või kohtukuludega. Ainuke erand töötasu kinnipidamisel on elatis. Kui arestimisele kuulub elatis, rakenduvad sellele eelnevates näidetes kirjeldatust hoopis erinevad ja karmimad reeglid.
Elatisnõude puhul on igakuine mittearestitav summa 50% töötasu alammäärast (2024. aastal 410 eurot). Lisaks ei ole elatise puhul lubatud rakendada TMSi § 132 lg 3 ehk poolt töötasu alammäära ületavast osast võlgnikule täiendavalt midagi alles ei jäeta.
TMSi § 132 lg 11 ütleb, et kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Siinkohal ei pea jälgima, et võlgnikule jääks kätte vähemalt elatusmiinimum.
Näide
Töötaja neto sissetulek: 1200 eurot
Arestitav summa: 1200 – 410 = 790 eurot
Mittearestitav osa: 410 eurot
Kui töötaja sissetulek antud kuus oleks olnud väiksem kui 50% töötasu alammäärast, tuleks tema sissetulekust arestida üks kolmandik.
Töötaja neto sissetulek: 400 eurot
Arestitav summa: 400 / 3 x 1 = 133,33
Mittearestitav osa: 400 – 133,33 = 266,67
Kust leida abi ja mida pakub HRM4Baltics
Arestimise aktide alusel korrektseks töötasu kinnipidamiseks on paljud kohtutäiturid lisanud oma kodulehele kalkulaatorid, mis aitavad tööandjaid õige summa arvutamisel. Kui arestimise aktis kirjeldatu jääb täitja jaoks segaseks, tasub alati küsida abi kohtutäiturilt.
Suureks abiks arestimise aktide haldamisel on kindlasti ka tänapäevased digilahendused, mis suudavad sageli kogu eespool kirjeldatud töö palgaarvestaja eest ära teha, hoides sellega kokku hulgaliselt väärtuslikku tööaega.
HRM4Balticsi tootes olev võlanõuete lahendus võimaldab kasutajal ära kirjeldada kõik ettevõttesse saabunud kohtutäiturite aktid, määrata neile tähtsusjärjestus ning kinnipidamise tingimused. Lahendus on võimeline tegema igakuiselt arvestusi kõigi eespool kirjeldatud aktide alusel ning lisama panga maksefaili automaatselt ka kohtutäiturile maksmisele minevad summad.